14. märtsil võttis Riigikogu 53 poolthäälega vastu õiguskomisjoni algatatud kollektiivlepingu seaduse muutmise seaduse (153 SE).

Seadusmuudatuste eesmärk on viia kollektiivlepingu seaduse regulatsioon kooskõlla põhiseadusega ja sätestada protseduurireeglid, mille järgimisel on tähtaja möödumise tõttu kehtivuse kaotanud kollektiivlepingu pooltel võimalik kollektiivleping üles öelda ja selle edasikehtivus lõpetada.

Seadusmuudatuse kohaselt loetakse kollektiivlepingu tähtaja möödumisel kollektiivleping tähtajatuks, kui kumbki kollektiivlepingu pool ei teata vähemalt kolm kuud enne kollektiivlepingu tähtaja möödumist kirjalikult teisele poolele, et ta ei soovi lepingu pikenemist. Kollektiivlepingu tähtajatuks muutumise korral on pooled kuni uue kollektiivlepingu sõlmimiseni või kollektiivlepingu lõppemiseni selle ülesütlemise tõttu kohustatud täitma kollektiivlepingu tingimusi.

Tähtajatu kollektiivlepingu võib kumbki lepingupool üles öelda, teatades sellest teisele poolele ette vähemalt kuus kuud. Alates kollektiivlepingu ülesütlemisest teatamisest lõpeb kollektiivlepingust tulenev töörahu pidamise kohustus. Seadus jõustub 2012. aasta 1. mail. Käesolevas seaduses sätestatut kohaldatakse ka nendele kollektiivlepingutele, mis on sõlmitud enne 2012. aasta 1. maid. Seaduse vastu hääletas 40 Riigikogu liiget.

Allikas: Riigikogu kodulehekülg

Eesti Tööandjate Keskliidu pressiteade
14. märts 2012

Möödunud nädala streigid näitasid selgelt puudujääke kollektiivsete töösuhete regulatsioonis. Tööandjate keskliidu hinnangul on tööturu osapoolte õigused ja kohustused seaduses ebapiisavalt reguleeritud. Tööandjad kutsuvad sotsiaalpartnereid üles sarnaselt töölepingu seadusega kokku leppima kollektiivse tööõiguse põhimõtetes, millest kõige kriitilisem on kollektiivsete töötülide lahendamise kord.

Eeltöö põhimõttelisteks muutusteks on tehtud – sotsiaalministeeriumi tellimusel on valminud välisekspertide koostatud Eesti kollektiivse tööõiguse uuringud töötülide ja streikide kohta. Tööandjate keskliit kutsub sotsiaalpartnerid läbirääkimiste laua taha, et vastavalt töötülide lahendamise euroopalikele tavadele kujundada välja ühised seisukohad, millest lähtuda seaduseelnõu ettevalmistamisel.

Hiljutise streigikogemuse põhjal teevad tööandjad ettepaneku muuta kollektiivse töötüli lahendamise seadust, määratledes seal töörahu tingimused, leppides kokku toetusstreikide korraldamise ja riikliku lepitaja juures toimuva lepitusmenetluse põhimõtetes ning sätestades avalike teenuste minimaalse taseme tagamise streigi ajal.

Vt ka
Kollektiivse tööõiguse uuring töötülide kohta - A legal analysis on proceedings on conflict of interests in estonia
Kollektiivse tööõiguse uuring streikide kohta - Legal analysis of certain aspects of collective labour law: strike

Lisainfo:
Tarmo Kriis
Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja
tel 699 9301
See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud.
www.employers.ee

15. detsembril 2011 algatas Riigikogu õiguskomisjon kollektiivlepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (153 SE), mis peaks lihtsustama kollektiivlepingu lõpetamist.

Eelnõu eesmärgiks on viia kollektiivlepingu seaduse regulatsioon kooskõlla põhiseadusega ja sätestada protseduurireeglid, mille järgimisel on tähtaja möödumise tõttu kehtivuse kaotanud kollektiivlepingu pooltel võimalik kollektiivleping üles öelda ja selle kehtivus lõpetada.

Kollektiivlepingu lõpetamise küsimus oli arutusel ka tööandjate kollektiivsete töösuhete ümarlaudadel, kus leiti, et see on kindlasti üks probleem, mis pärsib kollektiivsete töösuhete arengut. Teadmine, et sõlmitud lepingut ei ole võimalik seaduse kohaselt lõpetada ja tingimused kehtivad edasi, ei julgusta tööandjaid lepinguid sõlmima. 

24. jaanuaril oli eelnõu esimesel lugemisel, 13. veebruaril arutas eelnõu õiguskomisjon ning tegi eelnõusse mõned muudatused, vt muudatusi. Istungist võtsid osa ka sotsiaalministeeriumi, TALO, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, Tööandjate Keskliidu esindajad ning Eesti Ametiühingute Keskliidu (EAKL) esimees Harri Taliga. Komisjon otsustas esitada eelnõu täiskogu istungi päevakorda 22. veebruariks.

Ametiühingud sooviks kollektiivlepingu lõpetamist siiski keerukama protsessina näha ja on sellekohased ettepanekud õiguskomisjonile esitanud. Kuna nendega ei ole arvestatud, siis on ametiühingud ähvardanud aktsioonidega.
 
Vaata ka eelnõu menetlemise kohta pikemalt Riigikogu leheküljelt ... 

17. mail 2011 toimunud viimasel kollektiivsete töösuhete ümarlaual osalesid ka sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Egle Käärats ja tööelu arengu peaspetsialist Mariliis Proos. Ümarlaual arutati kollektiivsete töösuhete praktikas ilmnenud kitsaskohti ning ministeeriumi poolt kavas olevaid samme, ülevaate ümarlaudadel räägitust tegi projektijuht Kadri Seeder.

Egle tõdes, et kõik välja toodud kollektiivsete töösuhete õigusraamistiku kitsaskohad on ka ministeeriumile teada, kuid lahendust tuleb veel oodata. Kui läbirääkimiste osapooled oleksid tugevad ja kokkulepped peaksid, ei peaks seaduses kõike nii täpselt kirjeldama, paraku tänasel päeval see nii ei ole. Ametiühingud on praegu töösuhete regulatsioonides eelistanud pigem seda, et kohustused, õigused, vastutus jms on kirjas seaduses, kui et see poolte vahel kokku lepitakse. Ka riiklikul tasandil on läbirääkimised soiku jäänud, mis on ilmselt signaaliks ka teistele tasanditele.

Projekti kokkuvõte, materjalid, intervjuud ekspertidega ja tööandjate ettepanekud on saadaval registreeritud kasutajatele.